Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mis saab Wall Streetist, kui presidendiks saab Bernie Sanders?

    USA demokraadist presidendikandidaat Bernie Sanders soovib maksustada Wall Streeti.Foto: EPA

    Aina suurem on tõenäosus, et järgmiseks Ameerika Ühendriikide presidendiks võib saada Wall Streeti vastane senaator Bernie Sanders. Tema kampaania üks keskseid ideid on lammutada suured pangad ja maksustada Wall Street, mis tooks riigile sisse sadu miljardeid dollareid.

    Tugevalt vasakule kalduv USA demokraadist presidendikandidaat Bernie Sanders on võrreldes eelmise aasta lõpuga astunud jõudsalt suursoosik Hillary Clintoni kandadele. Iowas peetud esimesel eelvalimisel olid kandidaadid sisuliselt viigis ning New Hampshire’is võitis Sanders pika edumaaga. Viimased üleriiklikud küsitlused näitavad, et kaks kandidaati on peaaegu viigis.
    Kuigi demokraatide presidendikandidaat selgub alles juuli lõpus toimuval partei üldkoosolekul, siis üha rohkem tasub arvestada võimalusega, et Bernie Sanders võib tõepoolest saada järgmiseks USA presidendiks. Enamik seniseid küsitlusi ja ennustusi on näidanud, et novembris toimuvad valimised võidab demokraat, mitte vabariiklane.
    Seetõttu oleks praegu paslik vaadata ja hinnata, mis mõju omaks Bernie Sanders finantssektorile eeldusel, et presidendiks saades täidab ta oma lubadused.
    Sanders tutvustas eelmise aasta maikuus Kongressis seaduseelnõud, mille kohaselt peaksid investorid maksma protsentuaalset maksu kõigi aktsiate, võlakirjade või derivatiividega tehtud tehingute pealt. Aktsiate puhul oleks tegu 0,5%-lise maksumääraga, võlakirjade puhul 0,1%-lise ja derivatiivide tehinguid maksustataks 0,005%-lise maksumääraga.
    Need maksumäärad tunduvad numbriliselt tõepoolest väiksed, kuid teoreetiliselt võivad nendest teenitavad summad olla tohutud, sest USA finantssüsteem on hiiglaslik. Iga päev vahetavad USA aktsiad omanikku umbes 300 miljardi dollari väärtuses ja võlakirjaturg on üle kahe korra suurem, sest seal kaubeldakse päevas keskmiselt 730 miljardi dollari väärtuses.

    Sündinud 8. septembril 1941. aastal, kasvas üles Brooklynis

    Sai hariduse Chicago ülikoolis

    Alustas 1981. aastal karjääri Burlingtoni linnapeana ning oli ametis kuni 1989. aastani

    Aastatel 1991-2007 oli Esindajatekoja liige

    2007. aastal valiti USA senatisse, 2012. aastal valiti tagasi

    2016. aastal USA demokraadist presidendikandidaat

     

     

    Maks on juba varemgi olnud
    Iseenesest pole Sandersi idee maksustada finantstehinguid mitte kuidagi uudne. Sarnaseid makse on USAs propageerinud sedavõrd tuntud nimed nagu John Maynard Keynes, Joseph Stiglitz, James Tobin ja Lawrence Summers. Wall Street Journali andmeil on umbes 40 riigis praegu või varem olnud mingisugune finantstehingute maks. Kõigi ootuste kohaselt kehtestatakse sarnane maks üle Euroopa Liidu juba järgmisel aastal.
    Isegi USA jaoks pole tegu revolutsioonilise sammuga. Aastal 1914 kehtestas föderaalvalitsus 0,02%-lise finantstehingute maksu, et koguda raha võitlemiseks esimeses maailmasõjas. See maks, kuigi erinevate määradega, kehtis kuni 1966. aastani.
    Selline maks aitaks märgatavalt vähendada praegu vohavat kõrgsageduslikku kauplemist, mis kriitikute sõnul destabiliseerib turge ja annab ebaausa eelise suurtele firmadele. Selline ebaproduktiivne kauplemine oleks asjatundjate sõnul majandusele hea.
    Riskide seisukohalt oleks kindlasti majandusele hea ka suurte pankade laialilammutamine. Sandersi plaan näeb ette n-ö liiga suur, et hävida (too big to fail) pankade tükeldamist, mille käigus eraldataks jaepangandus ja investeerimispangandus. Kui peaks tekkima sarnane olukord 2008. aastaga, siis maksumaksjad ei peaks päästma Wall Streeti nende endi võetud riskide pärast. Ja isegi kui päästmiseks läheks, siis summad oleksid väiksemad, sest pangad ei oleks enam nii suured. Praegu on näiteks USA neljast suurimast pangast kolm kasvanud suuremaks, kui nad olid buumiaja tipus.
    Turud kannataksid
    Kuid tuleme tagasi maksustamise juurde, sest see on Wall Streeti jaoks märksa olulisem probleem, kui mõne panga haru de jure lahutamine teisest harust. Senised uurimised on näidanud, et tehingute maksustamine finantssüsteemile kuidagi kasuks ei tule.
    Bank of Canada ökonomist Anna Pomeranets ja Rutgers University professor Daniel Weaver uurisid 1981. aastani kehtinud New Yorgi osariigi ja linna finantstehingute maksu ja leidsid, et maks muutis aktsiad volatiilsemaks, alandas väärtpaberite hinda, suurendas ostu/müügi noteeringute vahet (bid/ask spread) ja muutis ettevõtetele kapitali kallimaks.
    Volatiilsuse suurenemise taga on lihtne põhjus. Millegi maksustamine vähendab soovi seda tegevust teha. Seetõttu kukuvad ka kauplemismahud ja turg muutuks vähem likviidseks. Kuigi see vähendaks spekulatiivset ja kõrgsageduslikku kauplemist, siis tegelikkuses on otsene mõju aktsiate ja väärtpaberite hinnale teadmata.
    Teoreetiliselt oleksid suurimad kaotajad väärtpaberid, millega kaubeldakse aktiivsemalt, näiteks aktsiad. Vähem kaubeldavad väärtpaberid, nagu ettevõtete võlakirjad, peaks maksust tulenevale survele teoreetiliselt paremini vastu seisma.
    Maks võib kaasa tuua skeemitamise
    Kulud tõuseksid aga ilmselt kõigile investoritele, isegi neile, kes aktiivselt ei kauple või ei oma aktsiaid/võlakirju. Fondid ostavad ja müüvad väärtpabereid üsna aktiivselt, sest nad peavad optimeerima oma portfelli ja garanteerima raha olemasolu investoritele, kes tahavad väljuda. Senised analüüsid prognoosivad, et tehingute maksustamine tuleb kinni maksta fondi investoritel, mitte haldajatel.
    Lõppude lõpuks me ei tea isegi seda, kas see maks omaks mingit mõju suurte Wall Streeti pankade vastu. Intervjuus NPR raadiole ütles Stanfordi ülikooli lektor John Cochrane, et paljud firmad leiavad lõpuks võimaluse maksust kõrvale hiilida.
    “See võib esile kutsuda väga kavala finantsskeemitamise, kuidas kaubelda ilma makse maksmata. Ärge alahinnake meie finantsinseneride kavalust,” hoiatas Cochrane.
    Isegi kui keegi ei leiuta viisi maksust mööda hiilida, siis tulemuseks on tõenäoliselt oluliselt vähemaktiivsem ja väiksem turg, mis pakub suuremat volatiilsust ja väiksemat tootlust ning likviidsust. Wall Streeti ja teiste investorite jaoks see ei ole hea uudis, aga seni paistab, et paljudele USA valijatele selline muutus meeldiks.
  • Hetkel kuum
Euroopa patendiameti president: meil on põhjust tähistada leiutajate läbimurret
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
Luksusvilla Hispaanias, kahtlane Excel ja kadunud arved: need on idufirmade punased lipud
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
FT: Euroopast ja USAst tõrjutud Hiina autotootjatel on uus eesmärk: kogu ülejäänud maailm
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Operaili ostjaks pakutakse Soome äri ostjat
Soome sotsiaalmeedias ja investeerimisfoorumites arutatakse, kas Eesti riigifirma Operaili võiks ära osta nende börsifirma Nurminen Logistics, kes juba tükikese ettevõttest endale sai.
Soome sotsiaalmeedias ja investeerimisfoorumites arutatakse, kas Eesti riigifirma Operaili võiks ära osta nende börsifirma Nurminen Logistics, kes juba tükikese ettevõttest endale sai.
Alexela emafirma ostab Vene miljardärile kuulunud Läti vedelgaasi müüja “Ei saa öelda, et läbirääkimised oleks väga lihtsad olnud”
Heiti ja Marti Hääle suurosalusega AVH Grupp ostab Läti vedelgaasi müüja SIA Latvijas propāna gāze, mille mullune müük ulatus 130 miljoni euroni.
Heiti ja Marti Hääle suurosalusega AVH Grupp ostab Läti vedelgaasi müüja SIA Latvijas propāna gāze, mille mullune müük ulatus 130 miljoni euroni.